Esimeste kevadmärkide ilmudes tärkab paljudes inimestes soov soetada endale suvila. Suvekodu annab võimaluse põgeneda linnakärast, nautida veemõnusid või teha näpud mullaseks. Suvila on koht, kus lõõgastuda ja lähedastega kvaliteetaega veeta, kuid tegemist võib olla ka investeerimisobjektiga. Eestimaa hinnaliseimad suvituspaigad asuvad üldiselt rannikualadel ja saartel. Need köidavad potentsiaalseid ostjaid ning suvitajaid kauni looduse ja mereäärse asukohaga. Kuid millised Eesti piirkonnad on suvila soetamiseks kõige populaarsemad?
Suvepealinna tiitlit kandva Pärnu linna ja selle lähiümbruse näol on tegemist menuka suvituskohaga, mis teeb sellest ühe populaarseima piirkonna suvila soetamiseks. Tänu pikale rannajoonele ja tihedale kultuuriprogrammile on piirkond tuntud kohalike, aga ka kaugemalt saabunud suvitajate seas. Pärnumaal asuva suvila näol võib tegemist olla ka hea investeeringuga. Ajal, mil suvekodu tühjalt seisab, saab selle lühi- või pikaajaliselt välja rentida turistidele ja seeläbi tulu teenida. Üürilepingu koostamisel saab abiks olla maakler, kes võib kinnisvaraomanikku aidata ka potentsiaalsete üürnike leidmisel.
Kinnisvaraportaalidest leiab eriilmelisi suvekodusid, mis erinevad üksteisest suuruse ja hinna poolest. Nii ongi võimalik soetada 20 ruutmeetri suurune, aga ka umbes 150 ruutmeetri suurune suvila. Suvekodu soetamiseks tuleb Pärnumaal välja käia umbes 30 000-190 000 eurot. Valikus on hooneid, milles on võimalik sees elada aastaringselt, kuid mõni suvila sobib peatuspaigaks vaid soojemal ajal. Valdavalt on kruntide pindala 600-1000 ruutmeetrit, kuid hea õnne korral võib leida ka paari hektari suuruse krundiga suvila. Pärnus ja Pärnumaal on võimalik soetada suvilaid, kuhu on võimalik kohe sisse kolida, kuid mitmed müügis olevatest hoonetest vajavad põhjalikku renoveerimist.
Hiiumaa on tuntud majakate, kauni looduse, ajalooliste vaatamisväärsuste ja rahuliku atmosfääri järgi. See Eesti suuruselt teine saar on tuntud suvituskoht, mistõttu on tegemist populaarse piirkonnaga suvila soetamiseks. Seda kinnitab ka suvekodude vähene arv erinevates kinnisvaraportaalides. Seega tasub sobiva objekti leidmise korral kiiresti reageerida ja olla valmis mõningate järeleandmiste tegemiseks.
Valdav osa suvilaid asub looduse rüpes või merekalda läheduses. Kruntide suurus varieerub tuhandest ruutmeerist kuni mitme hektarini. Viimaste puhul saab kinnisvara omanik nautida täielikku privaatsust. Väiksemad suvilad maksavad veidi alla 100 000 euro, kuid suurema suvila eest tuleb välja käia tunduvalt rohkem raha. Valikus on värskelt valminuid suvekodusid, aga ka väärika ajalooga suvilaid. Kuna Hiiumaale pääseb suviti vaid praamiga, tasuks enne kinnisvara soetamist läbi mõelda, kas ja kui tihti on võimalik saart külastada.
Liivane rannajoon, kaunis promenaad ja idülliline Haapsalu linn on vaid mõned põhjused, miks Läänemaa on populaarne piirkond suvila soetamiseks. Tallinnast kulub autoga Haapsallu sõitmiseks veidi üle tunni aja, mistõttu on see eriti atraktiivne suvituskoht pealinlaste seas. Läänemaa sobib perepuhkuseks, sest piirkonnas jagub tegevust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Rannad, mänguväljakud, matkarajad, veespordi võimalused ja muuseumid pakuvad lõbusat ja harivat ajaviidet igas vanuses inimestele. Kuna Haapsalu linn on turistide seas populaarne, siis võib lisatulu teenida suvila üürile andmisega.
Kinnisvaraportaalidest leiab suvilaid erinevas suuruses, seisukorras ja hinnaklassis. Mõned müügis olevatest suvekodudest on sobilikud ka aastaringseks elamiseks. Suvila soetamiseks tuleb rahakotti kergendada keskmiselt 100 000 euro võrra, kuid väiksemaid hooneid on võimalik osta soodsamalt. Keskmise krundi suurus on ca 600-1000 ruutmeetrit, kuid kinnisvaratult võib leida ka suurema krundiga suvilaid. Kinnisvaraobjektid asuvad nii Haapsalu linnas, aga ka keskusest kaugemal.
Üks kõige populaarsemaid piirkondi suvila ostmiseks on kindlasti Saaremaa. Eesti kõige suuremal saarel jagub tegemist aastaringselt – soovijad saavad lõõgastuda spaades, jalutada Kuressaare vanalinnas ning külastada muuseumeid, Kuressaare kindlust või Kaali meteoriidikraatrit. Muidugi ei puudu saarelt sportimisvõimalused ja nii saabki minna matkama, purjetama või rattamatkale. Rannamõnusid ja sooja suveilma saab nautida liivarandades. Tihe praamiliiklus mandriga teeb Saaremaa külastamise lihtsaks, kuid suveperioodil on soovitatav praamipiletid varakult ette osta.
Enamus suvilaid, mis Saaremaal müügis on, asuvad mere vahetus läheduses. Soovijal on võimalik soetada endale pisem, näiteks 40 ruutmeetri suurune suvekodu, kuid samuti on müügis olulisemalt suuremaid suvilaid. Ka keskmist krundi suurust on keeruline välja tuua, sest maalappide suurused algavad hektarist, kuid kui ostja eelistab väga privaatset suvilakrunti, siis leidub kinnisvaraturul ka objekte, mille valdused ulatuvad umbes 30 hektarini. Saaremaal leidub suvilaid erinevas hinnaklassis, nii algavadki objektide hinnad umbes 30 000 eurost, kuid hinnalisemate suvekodude hinnad küündivad pea ühe miljoni euroni. Enamus suvilaid on ehitatud eelmisel sajandil või kahetuhandete alguses, kuid tänu renoveerimistöödele näevad need siiski head välja.
Muidugi ei pea suvilat ostma vaid mereäärsetesse piirkondadesse. Populaarsed suvekodu piirkonnad asuvad erinevate järvede ja jõgede läheduses. Paljud lõunaeestlased armastavad suvitamas käia Pühajärve või Võrtsjärve ääres, sest teekond järve äärde on lühem, kui teekond mereni. Lisaks pakub silmailu Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja ilus loodus. Samuti jäävad Valgamaast kiviviske kaugusel teised suuremad keskused, näiteks Tartu, Võru ja Põlva, kus saab soovi korral meelt lahutamas käia.
Kinnisvaraportaalidest leiab suvekodusid, mis asuvad näiteks Otepää linnas, kuid soovi korral saab osta suvila, mis asub looduse rüpes ja linnakärast eemal. Suvilate ja kruntide pindala varieerub, seega saab osta näiteks 30 ruutmeetri suuruse suvila, aga ka kahekorruselise ja enam kui saja ruutmeetri suuruse hoone. Valgamaal asuvad suvilad on valdavalt soodsama hinnaga, kui näiteks saartel asuvad suvekodud. Küll aga võib selles piirkonnas olla veidi keerulisem leida sobivaid üürnikke kellele suvekodu lühi- või pikaajaliselt välja üürida.
Esimese hooga võib näida, et suvekodu valitakse vaid sobiva piirkonna ja hinna järgi. Tegelikult on veel mitmeid faktoreid, mida suvila ostmise juures jälgida tasub. Näiteks tasub arvesse võtta suvekodu kaugust püsivast elukohast. Väidetavalt eelistavad tallinlased suvilaid, mis asuvad kodust kuni tunniajase autosõidu kaugusel. Samuti on mõistlik uurida lisainfot erinevate transpordivõimaluste ja teehoolduse kohta, et tagada suvilasse ligipääs igal aastaajal. Silmas tasub pidada ka suvekodu kaugust lähimast poest, apteegist või restoranist.
Loomulikult tasub veenduda selles, et objekti dokumentatsioon korras oleks. Muuhulgas võib uurida, mis hinnaklassis saab soovi korral suvilat müüa või välja üürida. Lisainfot piirkonna populaarsuse kohta turistide seas saab uurida näiteks Eesti Statistikaameti koduleheküljelt. Niisamuti tasub läbi mõelda, kas suvilas veedavad valdavalt aega pereliikmed või peaks see olema piisavalt suur ka külaliste võõrustamiseks. Odavamasse hinnaklassi jäävad suvilad vajavad tihtipeale kuldsete kätega omanikku, seega tasub mõelda selle peale, kas vajadusel on endal olemas oskused, tööriistad ja ajaressurss remonditööde tegemiseks või tuleks eelarves ruumi jätta ka töömeestele. Enne suvila soetamist tasub läbi viia põhjalik eeltöö, et hiljem saaks suvekodus rahus lõõgastuda ja argirutiinist eemal olla.